Täna käisime mina, Hanna-Liisa ja Anu Tsirguliina keskkoolis Valgamaa TOREkate kokkutulekul. Kella üheteistkümneks pidime kohal olema ja jõudsime täpselt paariminutilise hilinemisega. Meid võttis vastu imetore Maire, kes juhatas meid õigesse ruumi. Seal oli palju kallistamist ja äratundmist. Meie programm algas siis Maire sõnavõtu ja ühe pisikese mänguga. Mängu põhimõte oli teha endast järgmisele TOREkale üks liigutus, seejärel lüüa temaga patsu ja see sama inimene pidi kordama sinu liigutust ja uuesti plaksu andma ning samamoodi järgmise inimesega. Igal juhul oli päris vinge. Niisiis peale seda pakuti meile kommi, kuid sellel oli ka põhimõte. Oma kommipaber tuli alles hoida ja nende kommipaberite alusel jagati meid gruppidesse. Meie kooli omad said kõik samasse gruppi ja meie grupikaaslased olid VÄGA-VÄGA toredad ja sõbralikud. Kokku oli 3 gruppi ja kõigile gruppidele anti üks ruum, kus nad oma tegevusi tegid. Igal grupil oli ka teema, mille kohta oli vaja teha esitlus ja mingi lühinäidend. Meie teemaks oli "Kuidas märgata ja aidata probleemset noort", teiste teemad olid "Suits" ja "Kuidas muuta koolis õppimist huvitavamaks?".
Asusime siis oma ruumi, milleks oli ÕOV ruum. Meile pakuti teed ja tehti olemine mõnusaks. Alustasime nagu ikka tutvumismänguga. Kõik ütlesid oma nime, vanuse, kooli ning mida nad hommikuks sõid. Selle mänguga tutvumine ei lõppenud - mängisime ka sellist mängu, kus saime üksteisega rääkida erinevatel teemadel, mis oli väga lahe. Kindlasti teeme seda mängu ka oma koolis. Peale seda toimus ajurünnak meie grupiteema kohta. Panime olulisemad asjad kirja ja arutasime sellel teemal. Mingil määral muutis see tuju kurvemaks, kuid parandasime oma meeleolu TORE energiaringiga. Peale seda oli aeg minna sööma. Söök oli teistsugune kui meie koolis, kuid siiski päris hea.
Täis kõhtudega mängisime veel ühte mängu, kus tuli kelleltki küsida täiesti suvaline küsimus ning too pidi vastama 3 esimese pähetuleva sõnaga. See oli päris naljakas. Edasi hakkasime töötama oma näidendi kallal. Meie näidendi peategelaseks oli tüdruk, keda kiusatakse (mina) ja kes ei taha kooli minna ning ei julge vastu hakata. Appi tulid aga TOREkad, kes süstisid talle enesekindlust ning lõppkokkuvõttes paluti kiusatavalt andeks ja peakiusaja jäi üksi. Selle ettevalmistamisel sai päris palju nalja ja oli rõõm ja hea koos töötada nende inimestega. Peagi sai meie aeg otsa ja oli aeg koguneda taas saali.
Saali jõudes mängisime natuke silmade pilgutamist ja seejärel hakati etendama oma lühinäidendeid, mis olid väga huvitavad ja samas ka naljakad. Pärast seda aga tehti ka väike esitlus oma tööde kohta. Veel võttis Tiina sõna ning tuli välja, et järgmine aasta korraldab Valgamaa TOREkate kokkutulekut meie kool :) Kõigile koolidele jagati tänukirjad ja lõppude lõpuks saime ka kooki ja morssi. Lahkumine toimus raskelt, sest oli ikka vaja veel kallistada ja oma kontakte jagada ja niisama lobiseda. Muljed sellest üritusest olid väga head ja positiivsed ning kõigile see väga meeldis! :)
|
