Teisipäeval teisel vahetunnil pidasin ma kõne sellest, et meie koolis oleks vaja midagi muuta. Nimelt ma käisin esinemiskoolitusel Tsirguliinas, kus sain aru, et meie koolielu võiks palju huvitavam ja elulisem olla.
Hakkasin ka mõtlema selle peale, et mina kui ÕE president pole midagi märkimisväärset kahe veerandi jooksul ära teinud. Siis mul tuligi tahe pidada maha üks inspireeriv ja mõnes mõttes üllatav kõne. Kuna ma ei karda esineda ega salga oma mõtteid maha, siis saigi see teoks.
Mõni kindlasti üllatus, kui nägi mind enda ees seismas. Minu kõne eesmärgiks oli see, et kõik saaksid aru, et me teeme kooliraadiot, koolilehte ja kooliüritusi ainult ISEENDA jaoks.
Me teeme seda selleks, et meil siis hea olla oleks. Minu meelest meie kooli suur probleem seisneb selles, et õpilased ei taha millestki osa võtta. Sellepärast andsin ma võimaluse õpilastele sealsamas kohe liituda, kas siis koolilehe või kooliraadioga. Koolilehe toimetusse me küll liikmeid juurde ei saanud, aga kooliraadios on seevastu tänase seisuga 16 liiget. Mul endal on õudselt hea meel selle pärast, et kooliraadio nii palju uusi liikmeid sai. Nüüd, kui meid on nii palju, olen ma kindel, et kooliraadio saated hakkavad regulaarselt toimuma ja see muudab meie koolielu väga-väga toredaks. Nüüd, kui me tehnika ka korda saaksime ja leiaksime selle õige rütmi, siis ma juba teaks, et olen midagi meie kooli jaoks ära teinud.
Koolilehe kohta niipalju, et vaatame, mis sellega saab. Merylin on koolilehe peatoimetaja ja ma arvan, et ta saab sellega väga hästi hakkama. Oleks vaja nüüd ka potentsiaalseid kirjutajaid lehe jaoks. Eriti oleks vahva, kui poisid domineeriksid kirjutajate poole pealt. Siinsamas kutsukski teid üles liituma koolilehega, see annaks meie koolile palju juurde.
Selle juhtimise jätan ma aga hea meelega Merylini mureks.
Viimane punkt, millest ma rääkisin, olid kooliüritused. Eriti puudutab see just suuremate klasside õpilasi. Me ju kogu aeg vingume, et meile ei korraldata midagi ja meie peale ei mõelda piisavalt. Teate mis, keegi ei peagi meie peale mõtlema. Meie ise peame enda peale mõtlema. Meie ise peame tegema oma koolielu üritusterohkeks. Kuulge, inimesed, ma arvan, et me oleme juba piisavalt suured, et iseenda eest hoolitseda.
Teeme siis koos midagi ära. Korraldame selliseid üritusi, mida Pühajärve Põhikool veel elus näinud pole. Teeme nii, et meil oleks palju häid põhjusi, miks kooli tulla. Üheks heaks põhjuseks võtame vägevad üritused, mis, ma loodan, hakkavad meie koolis toimuma.
Viga on ainult selles, et häid üritusi ei saa toimuda, kui inimesed ei tule sinna kohale. Ei saa neid ka toimuda, kui ei ole inimesi, kes neid korraldaks.
Minu palve olekski see, et kui me korraldame üritusi, siis oleks meil väga hea meel, kui keegi sinna ka kohale tuleks.
Ütlen juba ära, et 11. veebruaril toimub meie kooli X - Sõbra - Disko.
Ja et sellest tuleks enneolematu disko, siis me vajame teie abi. Te peate lihtsalt kohale tulema ja tantsima. Seda ei ole ju nii palju palutud?
Lähemalt räägime me diskost lähipäevadel.
Mul on jäänud siis koolis käia vähem kui 2 veerandit. Mul pole kavaski seda viimast aega siiń koolis maha magada. Ma teen kõik selleks, et see aeg mulle meelde jääks ja teise kooli minnes saaks ma uhkusega rääkida, kui tore meie koolielu oli.
Kirjutame end oma tegudega Pühajärve Põhikooli ajalukku ja jätame endast väärika märgi maha.
Teeme seda KÕIK koos !!!!
| 
